Praktikandina Eesti iduettevõttes Funderbeam kogesin, kui paindlik ja avatud on Eesti töökultuur, kirjutab Prantsusmaalt pärit Tartu Ülikooli majandusteaduskonna tudeng Kevin Chavanne.
Olles elanud ligi kolm aastat Tartus otsustasin tänavu kevadel, et on aeg panna ülikoolis õpitud teoreetilised teadmised proovile praktikal mõnes kohalikus ettevõttes. Praktikakoha leidmine osutus oodatust lihtsamaks tänu Tartu väiksele kogukonnale, kus sõnumid liiguvad inimeselt inimesele ilma suuremate takistusteta. Pakkumisest kuulsin esmakordselt idufirmas Funderbeamis töötava kursusekaaslase käest, kes jagas Facebookis postitust, et nad otsivad aktiivset praktikanti. Tegemist on väga eduka ettevõttega, mis on loonud tarkvara, millega on võimalik hinnata uute idufirmade edukust ning analüüsida nende kasvukiirust. Ettevõte on enda arendustegevuseks saanud rohkem kui 2 miljoni euro väärtuses erinevaid investeeringuid.
Ülikool otseselt ei aidanud mul leida seda praktikakohta, kuid olen teadlik, et ülikool pakub mitmeid erinevaid variante, tehes eelkõige koostööd erinevate kohalike ettevõtetega. Kuid kaudselt oli abi muidugi olemas, sest ma kasutasin praktikakoha leidmiseks suhtlusvõrgustikku, mille olin loonud tänu ülikoolile. Seega kõik on omavahel seoses. Ma arvan, et ma oleks Prantsusmaal samuti leidnud endale praktikakoha läbi tuttavate, kuid see oleks olnud oluliselt keerulisem.
Mida praktika pakkus?
Praktika andis mulle suurepärase kogemuse. Eelkõige õppisin paremini tundma start-up maailma. Samuti sain aimu, kuidas töötab väike kollektiiv ühise eesmärgi nimel. Mind üllatas ettevõtte puhul see, et firmas ei olnud erinevate töötajate vahel mingit tuntavat positsioonide erinevust. Kõik said omavahel hästi läbi ning iga päev mindi ühiselt lõunat sööma – see lõi töötajate vahel palju parema õhkkonna. Samuti korraldati iga kuu erinevaid ühisüritusi, mis möödusid mõnusas meeleolus. Sellised koosviibimised suurendasid ühist meeskonnavaimu ning andsid võimaluse inimesi väljaspool tööd tundma õppida.
Ma ei oleks osanud oodata nii suurt paindlikkust juhtkonna poolt. Eestlased on väga avatud mõttemaailmaga ning toetavad, seega ei kohanud ma praktikal oldud aja jooksul ühtegi konkreetset takistust. Kuna olin ettevõttes uus, siis tekkis mul väga paljude teemade osas erinevaid küsimusi, millele sain Funderbeami töötajatelt kohe vastuse . Ettevõtte keskkond ning üleüldine õhkkond kontoris oli ideaalne. Vaatamata sellele, et ma olin kollektiivi noorim liige, sulandusin ma kohe sisse. Mind kaasati kõikidesse ettevõtte tegevustesse ja selliselt tundsin end ettevõtte osana.
Erinevused Prantsusmaal kogetuga
Kui võrrelda Eestis läbitud praktikat Prantsusmaa omaga, siis kindlasti peamine erinevus on inimeste paindlikkus ning tagasihoidlik käitumine. Ma tundsin, et minu poolt sooritatud praktikakohas valitsenud töökeskkond oli palju parem ning tundsin ennast seal väga mugavalt. Lisaks on sellist avatud ettevõtlikku mõtteviisi väga raske kohata Prantsusmaal, kus erinevatel tasanditel võib kokku põrkuda lõpmatu bürokraatiaga.
Ausalt öeldes ei oska ma isegi Funderbeamile midagi rohkemat soovitada, sest sealt saadud töökogemus on minu senise elu jooksul kogetust üks parimaid. Nad jätkavad endiselt minu üllatamist enda edu ning positiivsusega.
Teistel välisüliõpilastel soovitaksin ma rohkem suhelda eestlastega ja õppida paremini tundma nende tööharjumusi, sest nii saavad nad ise sellelt tööturult rohkem kogemusi . Samuti saavad nad rohkem aimu innovatiivsest ning loovast mõtlemisest, millest minu meelest on väga suur puudus Prantsusmaa töökeskkonnas. Ettevõtetele soovitaksin mitte karta võtta välistudengeid praktikantideks.